Hukkunud: 1978–1979: u 10 000[16] 1981–1989: 10 000 – 43 000, tõenäoliselt u 30 000
Nicaragua revolutsioon (hispaania keelesRevolución Nicaragüense või Revolución Popular Sandinista) oli periood Nicaragua ajaloos, mis hõlmab Somozade-vastase opositsiooni tõusu 1960. ja 1970. aastatel, Sandinista Rahvusliku Vabastusrinde (FSLN) diktatuurivastast kampaaniat aastatel 1978–1979, sellele järgnenud perioodi 1979–1990, kui FSLN proovis riiki juhtida, ning contrasõda FSLN-i valitsuse ja Ameerika Ühendriikide toel tegutsenud contrate vahel 1981–1990.[17] Revolutsiooniaastad olid Nicaragua ajaloos ühed märkimisväärsemad ning riigist sai rahvusvaheliselt tuntud külma sõja varisõdade tanner.
Somozade kukutamine 1978–1979 toimus veriselt, ohvriterohke oli ka 1980. aastate contrasõda. Hukkus kümneid tuhandeid ning sõda oli rahvusvahelisel areenilgi vastuoluline teema. Julgeolekuolukorra ebastabiilsuse tõttu oli ebastabiilne ka poliitiline maastik ning üldine majanduslik olukord kehvenes ja valitsuse kontroll riigi üle vähenes. 1980. aastatel said nii vasakpoolne FSLN kui parempoolsed contrad külma sõja suurriikidelt suures mahus abi (vastavalt Nõukogude Liidult ja Ameerika Ühendriikidelt).
Rahuprotsess algas 1988. aastal Sapoá lepinguga. Contrasõda lõppes 1989. aastal Tela lepinguga, laiali saadeti nii FSLN-i kui contrate relvajõud.[18]1990. aasta valimistel kaotas FSLN enamuse ning sandinistid andsid võimu üle opositsioonile.